Ajauudis 2013/08: Ergutid ajajuhtimise teenistuses

21. sajandi algus jääb spordihuvilistele meelde dopinguskandaalidesse sattunud spordi-iidolite tõttu. Termin „puhas sport“ on minetanud enda tähenduse ja levinud on arvamus, et lihtsalt mannapudruga tippsporti ei tee. Küsimus on pigem, et mida on (praegu) lubatud tarbida, mis kohas ja mis mahus?! Ajajuhtimine on mingis mõttes analoogne sportimisega – me peame pidevalt ennast treenima tulemaks toime tööalaste kohustustega, ootamatustega. Me peame olema valmis vajalikul hetkel pingutama. Me peame olema nii vaimselt kui füüsiliselt tippvormis oma „parimaks“ soorituseks, et kohustused saaksid täidetud efektiivselt ja tooksid endaga rahulolu. Loomulikult tõstatub küsimus, et kas on olemas dopingut ka ajajuhtimises? Millised on meie vaimseid ja füüsilisi ajajuhtimisalaseid võimeid parandavad ergutid? Kuidas neid tarbida nii, et nad tõepoolest meid aitaksid ja ei tekitaks negatiivseid kõrvalmõjusid?

Levinuim vaimne erguti (vähemalt ajajuhtimise kontekstis) on ilmselt kohv. Kohvi nimetuski tuleb osade allikate hinnangul Aafrika-Araabia tuhandeaastatagusest sõnast qahwa, mis tähendab „see, mis takistab und“ . Kuid une „takistamisel“ ehk meie kontekstis une edasilükkamisel on hind – erguti tarbimist tuleb hiljem kompenseerida pikema unega. Kas me aga teeme seda? Tavaliselt joome kohvi hommikul, seejärel lõuna ajal ja mõnikord ka pärastlõunal. Olles mitu korda päevas tarbinud ergutit, peaksime öösel paarkümmend minutit kauem magama, aga seda me ju ei tee. Enda arvates magame piisavalt – on see siis 7 või 8 tundi – ent hommikul oleme ikka väsinud. Ja mida me seejärel teeme? Joome muidugi kohvi ja nii see nõiaring kestab. Bristoli Ülikooli teadlase Peter Rogersi sõnul  pole regulaarsel kohvitarbijal kohvist mingit positiivset efekti. Me  vajame kohvi, kuna meie keha on seda harjunud saama ja hommikune tass on lihtsalt vajalik võõrutusnähtude ärahoidmiseks. Kuidas siiski kohvi tarbida? Kui tõesti vaja väsimust peletada, siis parem paar lonksu iga paari tunni järel – suurte koguste kulistamine ei hoia meid kauem ärkvel kuid võib tekitada kofeiini ülekülluse. Kindlasti mitte üle kolme tassi päevas ja soovitavalt mitte õhtul. Liiga palju kohvi (või energiajooke) hoiab meid küll erksana, aga pärsib oluliselt kontsentratsioonivõimet ja nii võib loodetud ergutist saada hoopis vaimse tegevuse takistaja.Muide, professor Charles Spence Oxfordi Ülikoolist leidis, et parimaks kohvielamuseks on kõige õigem aeg kohvitamiseks koos sõpradega hästivalgustatud ruumis kell 11 hommikul.

Kuid kohvi pole ainuke erguti. Lühiajaline kasu võib tõusta ka šokolaadist. Teadlaste sõnul aitab šokolaad tõsta ajutöö aktiivsust kaheks-kolmeks tunniks, suurendades lühiajaliselt meie töövõimet. Aga... jutt ei käi šokolaadi magusast osast ehk suhkrust, vaid kakaos leiduvatest flavonoididest. Suhkru taseme tõus soodustab just hoopis uimasust! Seega mõtleme mõrule šokolaadile, suhkruvaesele kakaojoogile või rohelisele teele – flavonoide leidub mujalgi. Efekt on mööduv ega ole kuidagi seotud meie IQ parandamisega, pigem olemasoleva realiseerimisega.

Väga „trendikas“ vaimse tulemuse parandaja on närimiskumm ehk näts. St. Lawrence Ülikooli teadlased viisid tudengitega läbi katse, kus neil paluti sooritada mitmeid raskeid teste, näiteks pidada meeles juhuslikke numbreid või lahendada keerulisi mõistatusi. Mõned valitud osalejad närisid testi eel- ja ajal nätsu, teised mitte. Selgus, et nätsutajate kognitiivsete testide tulemused olid oluliselt paremad mittenätsutajate omadest! Sealjuures oli efekt suur just 5 minutit enne testi näritud nätsu puhul, testi käigus ei olnud sellest enam mingit abi. Ja kindlasti tasub pidada meeles, et närimiskummi positiivne efekt kestis kõigest 15-20 minutit! Pikemaks soorituseks sellest väga abi ei ole.

Hoopis ootamatu „dopinguaine“ on aga... puhas vesi! Harilikult mõeldakse, et vett peab jooma sportimise või muul põhjusel toimunud veekaotuse kompenseerimiseks, kuid see pole päris täpne. Connecticuti Ülikoolis toimunud katse tulemusena selgus, et isegi kerge vedelikupuudus mõjutab tuju ja mõtlemisvõimet negatiivselt. Kusjuures efekt oli sama nii 40 minutit jooksulindil jalutanute kui rahulikult toolis istunute puhul! Tavaliselt tunneme janu alles siis, kui keha on 1-2% dehüdreerunud. Selleks ajaks on aga vedelikupuuduse mõjud hakanud kehas „toimetama“ ja meie vaimne võimekus on juba langenud. Seetõttu on enda mõtteprotsesside tippvormis hoidmiseks kasulik pidevalt vett juua – ekspertide hinnangul umbes 2 liitrit päevas. Hea lihtne vedelikupuuduse test on uriini värvus – uriin peaks olema hästi hüdreeritud inimesel helekollane. Tumedama kollase puhul võiks endalt küsida, et millal ma viimane vedelikku tarbisin!

Ongi selleks korraks kõik – tarbime siis soojade ilmade puhul palju vedelikku ja olgem rõõmsad.

Head ajajuhtimist!

Ardo Reinsalu