Ajauudis 2013/05: Kuidas hommikuti maast lahti saada?

Kindlasti on olemas inimesi, kes esimese valguskiire või äratuskella pinina peale silmad lahti ajavad ja krapsakalt voodist välja tormavad. Nad on kindlasti olemas. Ma lihtsalt ei tunne ühtegi isiklikult. Enamusel meist on hommikuti tõusmisega raskusi. Isegi hommikul aktiivsetel ja varakult tõusma harjunud inimestel on aeg-ajalt soov jääda kas või viieks minutiks edasi vedelema. Nii nagu kala hakkab mädanema peast, paneb ajajuhtimise kontekstis hommikune äratus paika algava päeva meelsuse – kas pigem tore ja asjalik või stressirohke ja ebaefektiivne. Kuidas siis hommikuti maast lahti saada?

Esimene soovitus on tohutult „innovaatiline ja omapärane“ – hommikuseks mõnusaks ärkamiseks tuleb rohkem... magada! Jah, tegelikult annab raske ärkamine meile märku, et me ei ole veel välja puhanud ja kurnatud keha vajaks pikemat puhkust. Hommikul on juba hilja selles osas midagi ette võtta, aga igale raskele hommikusele ärkamisele peaks järgnema õhtul tavapärasest varasem magamaminek. Samuti soovitavad uneeksperdid alati ärgata samal ajal – ühel hommikul varem, teisel hiljem ärkamine ajab sassi meie unerütmi ja meil on raskem oma päeva alustada.

Me peaksime endalt ka küsima, et kas me oskame kasutada äratuskella? See tundub niivõrd triviaalne seadmeke – mis saab seal keerulist olla? Ometi... Kui Levi Hutchins 1787ndal aastal esimese äratuskella leiutas, siis äratas see igal hommikul kell 4. Õnneks ei pea me tänapäeval nii vara tõusma ja saame isegi otsustada oma ärkamise aja osas. Uuematel äratuskelladel on lisaks veel snooze ehk äratuse korduse nupp. Ja siin asjad vussi lähevadki. Üle 50% ameeriklastest vajutavad seda korduse nuppu igal hommikul. Üle kolmandiku kasutavad nuppu vähemalt kolm korda enne voodist tõusmist. Me kõik saame sellest tundest aru – andke mulle veel 5 minutit, siis olen rohkem välja puhanud ja valmis ärkama. Ometi on need 5 lisaminutit aja raiskamine. Nimelt koosneb uni erinevatest tsüklitest ja peale äratuskella nupu vajutamist ei jätku eelneva kvaliteediga uni. Unetsükkel algab uuesti, oleme kergemini segatavad ja unes väga oluline mälu korrastamine enam ei toimu. Seega tuleks panna oma äratuskell helisema hommikul nii hilja kui võimalik ja mitte kasutada korduse nuppu. Äratuskell võiks olla lausa voodist kaugemal, et selle kinnivajutamiseks tuleb voodist välja tulla.

Kõige uuem valdkond on oma nutitelefonis olevate äppide abil ööune kvaliteedi hindamine. Seda teevad mitmed lahendused nagu Sleep As Android, Sleep Cycle, Sleepbot, Sleep Time ja palju muud teised. Ja veel... oluline pole mitte ainult une kvaliteedi, vaid ka une rütmi monitooring. Kuna meie uni koosneb pidevalt vahelduvatest tsüklitest, siis eelmainitud äpid oskavad meid üles äratada just nende tsüklite vahel! Tulemuseks peaks olema meeldivam ärkamine, puhanum tunne ja parem meeleolu.

Keha äratamiseks on kõige parem füüsiline tegevus ehk võimlemine. Tean, tean... lihtne rääkida, raske teha. Hommikuinimestel on pisut lihtsam, kuna nende jaoks teeb hommikune trenn tõepoolest tuju heaks ja tagab energia kogu päevaks. Kuid ka minusugused uimapead saavad ennast lihtsalt äratada. Proovige nimelt hommikul voodis varbaid liigutada! Jah, nii nagu Pipi või Kingpool. Lihtsalt liigutage varbaid edasi-tagasi. Sellise imelihtsa tegevuse tulemusena ärkab nii keha kui vaim, kuna varvaste „käsutamiseks“ peab ka meie aju virguma.

Seda me oleme kuulnud kogu lapsepõlve, et hommikusöök on kõige tähtsam söögikord päevas. Tõepoolest – hommikusest menüüst võib sõltuda terve päeva meeleolu. Liiga palju süsivesikuid, suhkrurikkaid toite ja kohvi – see on retsept kõikuvaks veresuhkruks, mille tulemuseks on halb tuju ja vajadus uuesti tarbida suhkrut ja kohvi. Bristoli Ülikooli teadlase Peter Rogersi sõnul pole regulaarsel kohvitarbijal kohvist mingit positiivset efekti. Pigem vajame kohvi, kuna meie keha on seda harjunud saama ja hommikune tass on lihtsalt vajalik võõrutusnähtude ärahoidmiseks. Muide – lihtne soovitus liigse kohvitarbimise tasakaalustamiseks on süüa banaani! Banaan aitab tõsta kohvi poolt langetatud elektrolüütide, nagu kaltsium ja kaalium taset. Muust söögist on nö „hea tuju toidud“ kaerahelbed, jogurt, spinat, pähklid, seemned ja oad.

Mis aga kõige olulisem! Kuidas sa ise suhtud algavasse päeva? Mõtle, mõnikord kui käes on jõululaupäev, sünnipäev või mõni muu positiivse tegevusega täidetud päev, siis ei ole meil sugugi keeruline ennast voodist välja ajada. Pole isegi vahet, kas me magasime eelnevalt 5 või 8 tundi. Järelikult on väga palju kinni meie enda peas. Igal hommikul võiks olla vähemalt ÜKS positiivne mõte, mida sellelt päevalt oodata. Eriti vahva on see mõte õhtul enne magamajäämist välja mõelda, paberilipikule üles kirjutada ja hommikul esimese asjana üle lugeda.

Ongi selleks korraks kõik! Nagu ütleb Eesti vanasõna: „Hommikune aeg – kuldne aeg“. Teeme siis meiegi selle kuldseks ja kargame krapsti maast lahti!

Head ajajuhtimist!

Ardo Reinsalu