Avaleht Uudised Erinev uneaeg on ühiskonnale kasulik

Erinev uneaeg on ühiskonnale kasulik

Kuulasin hiljuti UC Berkeley neuroteaduste professorit Matthew Walkerit, kes selgitas, kuidas meie geneetiline taust määrab ära, kas me oleme varased tõusjad (lõoke) või hilised (öökullid). Ta tõstatas huvitava küsimuse, et miks on evolutsiooniliselt välja kujunenud, et kuni kolmandik meist on hilised, kolmandik varased ja kolmandik kuskil vahepeal? Ja ise ka vastas, et põhjus on grupi julgeolek. Kui küttide/korilaste seltskond oleksid kõik korraga magama läinud, oleksid nad olnud ligi 8 tundi valveta. Ilmselt on aga sootuks edukam seltskond, kus osad lähevadki varem magama ja tõusevad varem, teised aga hiljem. Nii väheneb “laagri” valveta jätmise aeg 4 tunnini ja suurendab kogu seltskonna ellujäämisvõimalusi.

Mis meil siis sellest, võiks küsida? Mure nimelt selles, et meie ühiskond ei tööta vastavalt kellegi sisemisele kellale. Enamus meist läheb tööle ühel ja samal ajal, sööb samal ajal ja läheb sarnasel ajal ka magama. Mis omakorda tähendab, et paljud meist ei tööta oma optimaalsel tasemel. Öökulli võime hommikul kell 9 olulisi otsuseid vastu võtta, on oluliselt kehvem kui lõokesel. Öövalves töötaval hommikuinimesest meditsiinispetsialistele võib hiline ülevalolek aga põhjustada suisa erinevaid haiguseid. Ühtne hommikune algus on olnud olulisem agraar- või tööstusühiskonnas, aga üha rohkem oma ajudega tööd tegevad spetsialistid ei peaks tegelikult tavapärase 8-17 päevaga üldse arvestama. Inimeste produktiivsus ja tervis oleksid oluliselt paremad, kui kõik saaksid tegutseda vastavalt oma sisemisele kellale. Kindlasti suudaksime grupina jagada tootliku aja suuremale osale päevast kui praegu. Võib-olla on praegusest koroonaviirusest tingitud kontoriväline töötamine üks võimalusi oma tööaja õigemaks planeerimiseks? Igatahes on hetkel kahjuks või õnneks rohkelt võimalusi selle järeleproovimiseks. Kas sina oled õhtu- või hommikuinimene?

JÄTA OMA VASTUSES

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia

Ajajuhtimine argipäevaks

Kuidas juhtida oma aega puhkusel, avatud kontoris, lugedes, autoroolis, jõulude ajal, kaubanduskeskuses? Kuidas vältida hilinemist, katkestusi, stressi, laiskust, ajaraiskajaid ja tüütuid kolleege? Kuidas leida aega hobidele, puhkamiseks, sportimiseks, olulistele projektidele ja mõtlemiseks? Need on kõigest mõned paljudest argiolukordadest, millest räägib „Ajajuhtimine argipäevaks“ raamat.

Viimased postitused

Teismelised vajavad hommikuund

Matthew Walker on raamatu “Why We Sleep” autor ja neuroteaduste professor. Üks huvitavamaid teemasid on laste, eriti teismeliste unerütm. Uuringutest selgub, et...

Erinev uneaeg on ühiskonnale kasulik

Kuulasin hiljuti UC Berkeley neuroteaduste professorit Matthew Walkerit, kes selgitas, kuidas meie geneetiline taust määrab ära, kas me oleme varased tõusjad (lõoke)...

Kuidas aidata lastel koduõppeks keskkonda luua?

Sel nädalal on lapsed kõik kodus e-õppes ja see ei pruugi alguses minna nii libedalt kui võiks arvata. Me teame mitmeid nippe...

Kas töölaud peab olema korras või kergelt sassis?

Kas korratus segab või hoopis aitab oma tööd paremini teha? Ilmselt on toetajaid mõlemale arvamusele. Chicago Ülikooli teadlased on leidnud, et see...

Rabelemine hävitab meie loovuse

Big Think kirjutab sellest, kuidas rabelemine tapab meie loomingulisuse. UK ja USA teadlaste koostöös valminud uuringust selgub, et loovus kannatab, kui sa...

Viimased kommentaarid