Miks tundus lapsepõlves, et aeg hirmsasti venib ja vanemas põlves tunduvad aastad lausa lendavat? Erinevaid arvamusi on ka varem esitatud, aga nüüd väidab Ameerika füüsik Adrian Bejan, et vanemas eas meie närvirakkude ühendusvõrgud muutuvad üha keerukamas ja pikemaks ja seetõttu meelteandmete töötlemine aeglustub. Siit ka tunne, et aeg möödub kiiremini. Mida selle vastu teha? See on huvitav küsimus – me ei saa oma võrgustikke teha lihtsamaks. Küll aga aitab kaasa kõikvõimalik “otseteede” ja “kiirteede” tekitamine. Teatavasti on pideva õppimise, kinnistamise või kogemuse kordamisega võimalik tekitada ajus kiire ligipääs teatud andmetele. See võiks siis omakorda olla abiks hetke nautimisele ja kiiremale andmetele ligipääsule. Huvitavat mõtlemist!
Ajajuhtimine argipäevaks
Kuidas juhtida oma aega puhkusel, avatud kontoris, lugedes, autoroolis, jõulude ajal, kaubanduskeskuses? Kuidas vältida hilinemist, katkestusi, stressi, laiskust, ajaraiskajaid ja tüütuid kolleege? Kuidas leida aega hobidele, puhkamiseks, sportimiseks, olulistele projektidele ja mõtlemiseks? Need on kõigest mõned paljudest argiolukordadest, millest räägib „Ajajuhtimine argipäevaks“ raamat.