Inc. vahendab huvitavat uuringut, kus neuroteadlane Sara Lazar uuris mediatsiooni mõju ajule. Me kõik oleme kuulnud erinevaid tõeseid ja vähemtõeseid positiivseid mõjusid, mida kõik mediatsioon võib endaga kaasa tuua, aga antud uuringu näitel selgusid konkreetsed füüsilised muudatused.
Kogenud mediatsiooniga tegelejatel oli suurenenud allaine osakaal auditoorses ajukoores ja sensoorsetes alades. See oli ootuspärane, kuna meditatsioon sunnib sind rahulikuks, fokusseerides hetkele, oma keha sensatsioonidele, häältele jne. Üllatavalt oli aga regulaarsetel mediteerijatel rohkem hallollust ka frontaalkorteksis, mis vastutab töömälu ja otsustamise eest! Kui tavaliselt vanusega frontaalkorteks väheneb, siis mediatsiooniga tegelejatel oli see sama suur kui nendest poole noorematel. Sara viis läbi mitmeid uuringuid veendumaks, et efekt avaldub ka nendel, kes varem pole meditatsiooniga tegelenud. Ja tõepoolest! Juba 8-nädalane programm tagas ajus märgatava muudatuse paremuse suunas.
Siinkohal võib antud tulemust vaadata pisut laiemas kontekstis. Asi pole niivõrd meditatsioonis, kui just faktis, et uuringus osalevad inimesed võtsid iga päev 5–40 minutit selleks, et mitte rabeleda. Nad olid rahulikult ja “ei teinud midagi”. Mõtlesid, ei mõelnud. Kuulatasid ja samas ei kuulanud. Kui palju meil täna oma kiirete tegemiste kõrvalt sellist hetke üldse tekkib? Ei tekkigi, kui me seda ise ei tekita. Meie aju on lihas nagu iga teinegi, ja on selge, et ka see meie kõige olulisem lihas vajab aeg-ajalt puhkust. Kogu see andmete sisend, nende töötlemine ja analüüsimine väsitab ja aju vajab igas päevas aega, mil enda “reageerimisfunktsioon” välja lülitada. Miks mitte alustadagi viiest minutist päevas? Lihtsalt ei teegi midagi. Jõllitan seina, ignoreerin kiusatust mõnda ekraani vaadata ja kui see õnnestub, siis pikendada seda mittemidagitegemise aega 10 minutini ja vaadata, mis juhtub. Uus elamus ja võib-olla stressivabam elu tulevad lisaboonusena kaasa!
